Ma’ xaan wa u jach k’a’abéetkunsa’al ixi’im ti’al u tséentikbáaj maaya’obe’ tu beetaj u júubulo’ob

Ma’ xaan wa u jach k’a’abéetkunsa’al ixi’im ti’al u tséentikbáaj maaya’obe’ tu beetaj u júubulo’ob

Europa Press
Oochel Sasil Sánchez Ch
K'iintsil

Jueves 4 ti' julio, 2019
Ciudad de México

U jach ya’abtal u k’a’abéetkunsa’al ixi’im ti’al u beetik u yo’och úuchben maayao’obe’, míin jump’éel ti’ le ba’ax beet, u lúubulo’ob ich jump’éel nojoch talamil beet u yantal u jach k’a’amil yáaxk’iin, tumen yéetel le je’elo’, tu paachil k’iine’ tu beetaj u ch’éejel kaaj.

Ichil ba’ax ku je’ets’el tu ts’ookil xak’al xook jts’a’ab k’ajóoltbil ti’ u pik’il ju’unil Current Anthropology, tu’ux xak’alta’ab ba’ax u beelal ixi’im ti’ u meyajil úuchben maaya’ob ti’al u máansiko’ob u talamil k’iino’ob tumen jach ooxol wa tikin tuláakal ba’al.

“U nojochtal kaaj yéetel u bin u k’éexel lu’um yóok’lal wíinik tumen u seten meyajta’al kool, yéetel xan ba’ax jeets’el u jaantik kaaje’, tu beetajo’ob u yantal jump’éel sistema ma’atech u cha’ak u jach k’éexel ba’al yéetel ma’ xan táan u páajtal u píitjo’oltik talamimlo’ob”, beey úuchik u ts’íibtik Claire Ebert, u x-antropólogail Universidad de Northern Arizona.

“U na’atal ba’ax unaj u beetik wíinik ti’al u kuxtal yóok’ol kaab kex ka yanak k’eexilo’obe’, je’el u yáantaj ti’al u yojéelta’al ba’ax k’a’abéet u beeta’al le ken séeb yanak k’eexilo’ob wa talamilo’ob ti’ le k’iino’ob yaniko’ona’, tumen láayli’ nuup’ul yéetel úuchben k’iino’ob”.

Xak’al xooke’ beeta’ab yéetel u baakel 50 u túul kimen máako’ob kuxlajo’ob tu yúuchbenil maaya kaaj Cahal Pech, Belice. Yéetel u yáantajil u jets’ k’iinil radiocarbonoil AMS, Ebert yéetel u yéet meyajo’obe’ tu jets’ajo’ob ba’ax k’iin úuchik u mu’ukul máako’ob kaxta’abo’ob tu kaajil Cahal Pech yéetel xan tu bak’pachilo’ob. Ila’abe’ máaxo’ob mu’uko’obe’, beeta’ab ichil Preclásico Medio, ichil 735-400 táanil ti’ Cristo, yéetel u jach túumbenile’ beeta’ab Clásico Terminal, kex ichil 800-850 ti’ le k’iinilo’ob kuxa’anona’.

Tu kúuchil Laboratorio de Paleoecología Humana y Geoquímica Isotópica ti’ Universidad de Penn State, Eberte’ tu jets’aj beyka’aj u p’iisil isótopos yaan ti’ carbono yéetel nitrógeno ti’ u colágenoil baakelo’obe’ ti’al u páajtal xan u je’ets’el ba’axo’ob jaanta’ab tumen wíinik k’iin kuxa’an yéetel bix úuchik u bin u k’éexelo’ob ichil u máan k’iin.

post comments

Comentarios